Natuke pitsidest...

Üleeile värvisin pitsi järjekordse karbi jaoks. Võtsin kohe mitu erinevat, et proovida erinevaid variante. Puuvillast olen ka kunagi värvinud, aga seekord olid ainult sünteetilised materjalid. Kõigepealt tegin tassi tee. Täitsa tavaliselt nagu ikka teed tehakse. Mul on kodus üks aegunud pakk Liptoni musta teed sidruniga. Lasin teel veidi tõmmata, eemaldasin kotikese, panin pitsid tee sisse ja lasin neil seal mingi aeg olla. Aega ei vaadanud. Vast mingiks pooleks tunniks unustasin nad sinna. Siis loputasin pitsid sooja veega ja panin kuivama. Pärast veel triikida ja ongi valmis. Toon on selline mõnusalt roosakas beež. Piltidelt on näha, et üks pits ei võtnud väga palju värvi peale, aga on siiski õrnalt beežikas (kuigi pildilt ehk ei paitsagi väga välja). Kitsas pits on ka nõksu heledam kui laiemad.

Nüüd olid pitsid valmis ja sai karpi edasi teha. Räägin veidi liimimisest ka. Ma olen proovinud erinevaid mooduseid. Sellise hõreda õrna pitsiga olin kaua aega täitsa hädas. Proovisin küll pulgaliimi, PVA-ga, teibiga - ei jäänud ikka rahule. Pulgaliim võib lahti lüüa. PVA-ga mäkerdasin ükskord pitsi nii ära, et pidin seda pesema minema. Siis arenesin edasi ja avastasin, et kergem on pulgaliim või PVA kanda pitsi alla pinnale ja siis pits peale panna. See oli juba parem variant. Siiski ei meeldinud mulle see, et kohati jäi liim alt läikivalt paistma. Teibiga sama lugu, pealegi veel kleepuv ka. Natuke paksema pitsiga on need variandid arvestatavad. 

Leiutasin siis oma viisi ja selle juurde olen jäänud pidama. Kasutan lauamati siledat poolt. Sellele tõmban pintsliga liimikihi. Väga hästi sobib PVA liim (ikka see ehituspoe oma, Eskaro). Mina kasutan Sitol liimi, mis on ka PVA laadne, aga natuke parem. 

Asetan pitsi liimi peale ja silun õrnalt sõrmedega, et kõik kohad liimiseks saaksid. 

Nüüd võtan pitsi, asetan sinna kuhu vaja, surun kinni ja ongi valmis! Tulemus ilus ja puhas!

Ja nii mu järjekordne karp hakkabki valmis saama! :)